Köök on enimplaneeritud ruum, ma usun, et mitte ainult meie kodus, vaid pea kõigi remontide käigus. Osalt on sealgi taga hea turundus - "töökilomeetrid", "tsoonide planeerimine", "spetsiaalne furnituur" jne. Teisalt on köök tõepoolest reeglina enimkasutatud ruum, st mitte võib-olla "enimviibitav ruum", aga "enim aktiivselt-midagi-tehtav ruum" ja "enim-kappe-kasutatav ruum". Kus mujal kasutad sa kolm korda päevas mitmeid kappe ja seadmeid? Seega, kui midagi valesti läheb, hakkab see lihtsalt sind ilmselt rohkem häirima.
Meil on mitmeti praegu populaarsetest erinev köök. Minu esimene ja vankumatu tingimus oli, et köök on eraldi, nelja seina ja suletava uksega ruum ning köögis peab olema normaalne söögilaud 2-3 inimesele. Nimelt, ma ei ole suurem asi vaaritamise fänn ning ka mu mees ei ole hobikokk. Seega meie köök ei ole restorani tagatuba, vaid ajaveetmise koht. See koht, kus me kahekesi hommikuti kohvi joome. See koht, kus ma saan aknast vaadata õuestoimetavaid line. See koht, kus ma saan ukse kinni panna ja sõbrale ja veini valada, kui ta naine peaks ta maha jätma. See koht, kuhu saab suurema ürituse ajal väiksem seltskond omavahel lobisema ununeda. Teate küll, kõik korteripeod lõppesid ju alati köögis, ning seda ka väikestes paneelikates, kus köögi ruutmeetreid oli heal juhul viis ja seltskond vähemalt kümnepealine. 😏
Introverdi häda, mis sa teed. Hindan privaatsust, soppe, ruumi liigendatust. Moodsad rehetoad, kus esik, elutuba ja köök on kõik üks saal, ei ole mulle igapäevaseks eluks sobilikud. Ma ei suudaks keskenduda oma tegevusele, kui samal ajal keegi teine mikserdab, vestlust sõpradega häiriks õhupuhasti müra ning sõltumata sellest, mitu tonni see õhupuhasti maksis, ei oleks mul usku, et samas saalis olev villane mantel ei võtaks kala valmistamisel toidulõhna külge. Aga ma annan endale aru, et kõik need argumendid - nagu ka vastuargumendid - ei ole mitte põhjused, vaid õigustused. Nagu paljude asjadega siin elus, võtame me kõigepealt vastu usu ja siis ratsionaliseerime endale sinna taha põhjused.
Igatahes, eraldi köök. Ei õnnestunud saada 12m2, on 7m2. Selle sees on veel ahi, mis võtab hea jupi ära. Seega päris hea planeerimisülesanne, ca 2m lai ja ligi 3m pikk (hiljem lisaks meie ehitatud laiendus). Mul on kohe eraldi hunnik köögijooniseid, nii ruumiplaneeringu osas kui mööbli tehnilisi jooniseid. Algselt oli siis selle korteri köök lahendatud nö kaherealise köögina. Vasakul ja paremal kapid, keskel koridor ja koridori lõpus aken. Kui mõlemal pool olid standardsed 60cm kapiread, siis lihtne matemaatika ütleb mulle, et keskele jäi maksimaalselt 200 - 60 - 60 = 80 cm kõndimisvahe. Aga mina tahtsin sinna veel hoopis söögilauda!
 |
| Köök enne: taga paremal nurgas oli veel külmkapp |
Võimaliku ruumiplaneeringu taandasin lõpuks kolmele variandile:
1) jätame köögimööbli ainult ühte seina praegusest kahest (vasakule) ning laiendame ruumi söögilaua lisamiseks - miinus on see, et söögilaud jääks pimedamasse nurka aknast eemale ning külmik jääks aknale osaliselt ette (valgust varjama);
2) paneme köögimööbli üldse aknaga seina ja ainult alla - ilus, aga miinusteks on söögilaua jäämine uste ja kappide vahele, kraanikausi jaoks uute torude vedamine ning ilmselt jääks pliit ja külmik kõrvuti, kuna kumbki ei saa jääda akna ette;
3) jätame köögimööbli kahte seina, aga kumbagi osaliselt: vasakule ette kitsamad kapid ja paremale taha uude laiendusse rohkem sügavust tahtva külmiku ja pliidi (üks kapp nende vahele) - pluss on see, et söögilaud jääb ruumi lõppu akna alla ning on võimalik ka puupliit ahju kõrvale lisada, miinus on see, et kraanikauss peab olema nö kitsaste kappide rivi peal.
Olgu öeldud, et kraanikausi paigutus oli siis veel lahtine ning need joonised on tehtud tagantjärgi - st ma ei teadnud algselt veel, mitu cm me saame oma "sopikest" ehitada ning arvasin, et see köögilaiendus tuleb natuke suurem - sellest ka need piiridest väljas olev söögitool, pliit jne. Ja pliit oli meil ka juba valitud, otsustasin alles jätta eelmiste elanike armsa vana elektripliidi. See meeldib mulle, kuna on kahe rauaga poole kitsam pliit, mille all oli ka vastavalt väike ahi! Strömberg, made in Finland ja puha. Kui uut tahta, oleksin kindlasti tahtnud gaasipliiti, aga kus seal pisiköögis seda ballooni hoida... Kui see vana pliit peaks kunagi üles ütlema, eks siis vaatame, teeme vana pliidi asemele kapikese ja paneme kahese integreeritava pliidi peale, ahju asukohaga peab veidi nuputama, kuna kitsaid keegi vist ei tee enam.
Igatahes, kui esimesel pilgul on paberil esimesed kaks lahendust ilusamad, siis reaalselt kasutust ja valgust läbi mõeldes tundus viimane variant ainuvõimalikuna. See on ainus variant, kus uksest käimine ei ole tüütu (väike kapirivi pole tegelikult ristkülik) ning pliit ja külmik ei ole ei ei akna ees ega kõrvuti ega lihtsalt koledalt kuskil rivi keskel. Ja tegelikult oli see akna all olev söögilaud mulle peamine, lihtsalt kõige õigem koht istumiseks. Kõik muu tuli juba selle kontseptsiooni ümber ehitada.
Kui köögisein sai lammutatud ja uus sopike püsti pandud, oli ka selge, et köögi laiendus on tugitala tõttu planeeritust väiksem. Kui ma alguses lootsin, et saame selle laienduse teha pea-aegu ahjuni, siis tegelikkus jäi selle sisemõõt ~130 cm. See tegi elu veelgi keerulisemaks, sest olin vahepeal kõik kappide tehnilised joonised valmis teinud ja siis selgus, et külmiku ja pliidi vahele lihtsalt ei mahugi suur kapp. Seeõttu kolis sinna pisike sahtliboks (noad-kahvlid, pannilabidad, küpsetuspaber etc) ning oli ka aeg kraanikausi asukoht ära otsustada. Peale väikest kaalumist otsustasime selle jätta ukse poole otsa, kuna siis polnud vaja torusid vedada ning kui seal peaksid mustad nõud olema, ei jää need külalisele nö nina alla laua taga istudes. Lisaks teeb see kiiremaks välja astudes vee kaasavõtmise, saad kasvõi välisjalanõudega koridoris seistes ennast vett võtma küünitada. Teisalt tähendab see seda, et nõudepesija seisab ukse ees - aga ma hindasin selle segavuse siiski pigem madalaks. Tehniliselt on meil siis kaherealine köök või II-kujuline köök, kuigi väga ebatüüpiline variant. Lõplik köögiplaan sai selline:
Ahju kõrvale lasen pottsepal paigaldada ka pisikese klaasuksega kaminpliidi, et saaks talveõhtuti leeke vaadata või vahel elava tule peal pannkooke praadida. Algset puupliiti ei olnud säilinud. Külmkapi ostsin puhtalt müra (db) ja mõõtmete järgi, sain 55x55 cm ja vaikse külmiku, järjekordne superleid (Hisense oma, 39 db ja 250€). Muide, külmikute mõõtmetevalik on ikka masendavalt piiratud, otsisin ka mingi aeg ka madalat ja laia kappi tuttavale vana kapi asemel - pole enam olemas. Ja lisaks, ka meie vana pliidiga sarnast tüüpi pliite enam ei tehta, kuigi ma ei saa aru, miks (paljudele piisab kahest rauast, kitsam ahi läheb kiiremini soojaks ja raiskab igatpidi vähem elektrit, samas kui kala või lihatükk mahub mõlemasse, koogivorm ka).
Kõige kauem läks sobiva kraanikausi otsimiseks, tahtsin ühe kausiga kraanikaussi, kuhu osalt mahuks ära meie kõige suurem pott, aga mis teisalt oleks võimalikult väike, sh eest-taha väike, et ei peaks väga sügavaid kappe tegema ning ka ilma küljepealse nõrutusalata jne. Peale pikemat otsimist valisime välja Teka Radea 450/325 musta "kivist" kraanikausi, aga sõelal olid ka nt terasest Reginox 3530 ja ruudukujuline Arca SQA100. Visuaalselt olen ma meie valikuga väga rahul, aga igasugune jutt sellest, et kivist kraanikauss on parem kui metallist, sest sinna ei jää veeplekke, on muidugi hülgemöla. Et kuigi mulle meie oma meeldib, siis tegelikult ei ole reeglina kivist kraanikausid minu hinnangul oma hinnavahet väärt, hoolduse mõttes nad kuidagi otse lihtsamad ei ole (ka teiste kogemuse põhjal, mitte ainult enda). Samas tuleb tunnistada, et meie kööki sobib see must kraanikauss koos mustade alumiste kappidega ülikenasti ja mul on väga hea meel, et kitsas ja lai kraanikauss ikkagi olemas oli. Saime ta mingi ootamatu ale käigus hoopis Photopointist, kus üks järsku Eesti laos olemas oli, enne olin plaaninud seda ka Lätist osta (ei ole kooner, ma võin asjade eest maksta küll, kui nad on seda väärt ja kui see raha läheb asja tegijale, aga kui see raha läheb vaheltkasu võtva müügifirma bossu taskusse, siis mu mott on reeglina väike).
Segisti osas tahtsin kõrget ja kaarega, see tundus ilusam ja kasutuseks palju mugavam (rohkem ruumi). Ma ei arvestanud aga sellega, et koos sügavama kraanikausiga tähendab see seda, et tugevamal survel hakkab vesi ka pritsima - nii et igal asjal omad plussid. Leidsin õnneks kohalikust ehituspoest ilusa mati viimistlusega kraani, mille käepide meile meeldis (Invena iron inox) ja see maksis suurusjärgus 25€. Nagu näha, siis ma ei poolda ülikalli köögitehnika ostmist, kraan on siiski toru, kust tuleb vett, ma maksan selle eest 400€ ainult juhul, kui see hakkab minu eest nõusid ära pesema ja kappi laduma. Kraani paigutamisest räägin lähemalt kappide ehituse juures. 😊
Õhupuhasti ostmisega tundsin end esialgu nõutult, mida enam googeldada, seda segasem see kõik tundus. Ja mees polnud üldse kindel, kas seda vajagi on. Mina siiski tahtsin. Pean ütlema, et välimuse poolest meedlivad mulle need vanemat tüüpi kapi alla paigaldatavad õhupuhastid kõige rohkem, vot sellised. Meie väike köök ei vaja ka meeletut võimsust, nii et need vähemvõimsad ja vaiksemad mudelid tundusid ka mõistlikud. Aga tehnilisi näitajaid uurides jäi mulle silma ka üks uuem Elica Joy Blix mudel, mis tundus siiski mõttetult kallis. Ja sinnapaika mu uurimistöö jäi, tegelesime ehituslike asjadega vahepeal. Teadsin vaid, et kindlasti ei taha nö püramiidikujulist, mis on tolmu ladestumise osas tüütu. Siis aga sai köök järsku valmis ja oli aeg plaatija kutsuda - ning õhupuhasti tuli ära otsustada. Võtsin siis oma vanad bookmarkid lahti ja avastasin, et selle mudeli saalinäidist müüdi parajasti reaalselt poole odavamalt vaid paari kilomeetri kaugusel poes... Sellise allahindlusega tundus see variant juba täitsa okei ning lasin kohe sealkandis olnud sõpradel selle saalinäidise olukorra üle vaadata. Täitsa normaalne oli. Selle peale ostsin netist ära ja ei vaevanud oma pead selle teemaga rohkem 😎 Kindlasti oleks ka natuke soodsamalt normaalse asja saanud, lisaks pooldan ma tegelikult mehhaanilisi nuppe (tunduvad töökindlamad ja mugavamad kui elektroonilised), aga tundsin, et ei jaksa enam rohkem googeldada ja see allahindlus oli liiga õigel hetkel. Jälle pika remondi võlud, ostmise ajastamisega saab palju võita.
Köögikapid panin jällegi paika meie vajaduste järgi. Vaatasime kriitiliselt üle oma köögivarustuse ning andsime teisele (/kolmandale/neljandale) ringile ära sõprade-sugulaste "pärandusi", mida tegelikult ei kasuta. Kuna tahtsin kapipinnad jätta võimalikult vabaks, planeerisin mikrolaineahju kappi sisse ning määrasin kohe ära ka väljasolevate pisiseadmete (kohvimasin, veeketja) asukohad. Pistikupesad vedasime köögis paika juba vastavalt asjade asukohale. Mõtlesin sisuliselt iga meie köögis oleva asja tulevase asukoha ära, mõõtsin esemete kõrgusi jne. Aga kappidest siis ka pikemalt juba järgmine kord, nende ehitamise loo juures. Tehnikal ja ruumiplaneeringul peaks ring peal olema - aega võttis, aga asja sai!
