Remondiblogi: köögi plaadid, liistud, kardinad

Köögis sai lõpule viidud ka viimane jupp - pliidi tagumise ja külgmise seina plaatimine. See oli nüüd kogu ehituse esimene töö, mida otsustasime mitte ise ette võtta, vaid oskajale loovutada. Kripeldas ainult veidi. Õnneks oli mul kärmelt võtta üks sõbrants, kes plaatimist õppinud on ning lahkelt oli nõus selle tööotsa vastu võtma. Järgmiste plaatmistega juba vaatab, ehk saab ise ka käe valgeks.

Köögi tagaseina ja nurga plaatimine

Plaate tahtsime valgeid, koos halli vuugiseguga. Võtsime 7,5x15 plaadid, sellised metro-stiilis aga väiksemad ja hea hinnaga, sest need kalasabad ja kuusnurgad ei pruugi väga hästi vananeda. Alles pärast mõningast kasutamist sain aru oma ühest möödalaskmisest konkreetse plaadi valikul: visuaal on väga kena, eriti mulle meeldis, et plaadid on natuke "ruumilised" ja teevad selle nurga hubasemaks ja huvitavamaks, aga ma üldse ei taibanud mõelda, et kõigile nendele kaldservadele hakkab tolm ladestuma... pliidi juures veel see niiske ja rasvane eriti loll tolm... Nii et kui uuesti saaks teha, siis võtaks samas mõõdus plaadid, aga siledad ja lapikud, et oleks mugavam puhastada.

Omaette küsimus oli ka, et kuhumaani välja siis plaatida: kas külmiku tagant plaatida? Kas külje pealt plaatida ainult pliidi tööpinna kõrguseni või alla maani välja (mis enamuses jääb pliidi külje taha peitu, aga viimased 20 cm nurgast mitte)? Jõudsime kähku selleni, et igasugune poole seina pealt plaatimise ära lõpetamine on imelik, sõltumata sellest, millega see samale joonele sättida. Lisaks tasub arvestada ka sellega, kui peaksid pliidi või külmiku vms välja vahetama - mõnesentimeetrise muudatuse pärast terve sein uuesti teha oleks kurb. Seega sai plaaditud terve sopistuse külgsein ja siis tagasein alates "kapist-veidi-madalamalt, äkki mingi 80 või 75 cm maast. Osa seina plaatimine tundub olevat asi, mis väga harva hea välja näeb ja selle tõestuseks on internetis ka hunnik pilte.

Valge väike metro-plaat köögis

Liistude panemisega saime ise hakkama, kuigi see krohvi peale pandud kipsplaat tegi kõik selleks, et liistud mitte millegi küljes kinni ei oleks 😀 Pisikesse kööki läks liistu väga vähe, kuid see-eest lausa kahte erinevat. Kahte tavaseina lithne valge puidust liist, natuke kõrgem aga ilma sakikesteta. Ja siis elektripiidi kõrvale ja ahju ümbrusesse läks metallist liist. See sama 90 kraadise nurga tegev metall-liist, millega ka sahtli vineeri liitekohti kinnitasime. Üks külg mööda seina üles, teine külg piki põrandat ja sealt ka kruviga põrandasse kinni (tegime vist enne metallipuuriga augu ka ette. Kahtlase väärtusega illustreeriv pildike ka:

Puidust põrandaliist ja metall-liist

Kardinad tahtsime panna voldikkardinad, et saaks alumise serva võimalike möödakäijate eest kinni katta ja ülevalt valgust sisse lasta. Lisaks, ribikardinad mulle ei meeldi (kontori tunne ja tolmu osas tüütu), ruloo ka ei tõmmanud (reeglina ka kontori tunne), samas satsike jälle ei tundunud sobiv (ülemine sats ei kata vaadet tuppa, külgkardinad köögis hakkavad kindlasti lõhnama nagu praadimine, üleni aknaees olev pitskardin oleks siin laua ääres natuke tüütu). Tellisime siis pärast natuke maad kuulamist Ketecorist voldikkardinad, julgen öelda et värvid said ka päris edukalt valitud. Tõstsin veel tootefoto pealt kardinaosa arvutis oma köögi piltidele jne, et välja valida :D Köögikardinad said kollased, mille toon kuidagi läheb kokku nii tammest lauaga kui ka toa üldise päikserohkusega. Profiilid tegime tumedama puiduimitatsiooniga, need on väga kenad. Aga vot pilte pean parema ilmaga tegema ja lisama.

Köök on huvitaval kombel samaaegselt meie kõige kaasaegsem ruum (ei ole mingit eestiaegset meeolu ega ajastutruusid lahendusi) ning meie kõige vähem-moodne ruum, kui nii võib öelda. Ei mingit IKEA köögimööblit, ei mingit mitmetuhandeeurost tehnikat, ignoreerime enamusi moeröögatusi. Eelmiste elanike kitsas kahe rauaga elektripliit, isetehtud köögimööbel ja kaks vana rootsi tooli. Ja sekka siiski need metro-plaadid (no lihtsalt meeldivad lihtsad asjad, sh nende konkreeetsete plaatide tavalisest väiksem suurus) ning must kivikraanikauss (nagu öeldud, selles valikus ma pole lõpuni kindel: välja näeb kena ja mõõdud saime täpselt õiged, aga veeplekke on veel rohkem näha kui terasest kraanikausilt oli, hind on neil oluliselt kallim, pikapeale on ka kraaniakusi keskmine ala heledamaks kulunud/määrdunud ja ma ei usu, et seda enam millegagi endiseks saab). Aga igatahes, köök on nüüd pmst valmis. Õhupuhasti veel lisandub, aga see tuleb koos vannitoa ventilatsiooniga. Ja pärast radika paigaldamist on küll seinas paar pisiparandust vaja teha, aga no tunne on ikka juba, et valmis!