Remondiblogi: planeering ja seinad

Kui kipsplaat-laminaat tüüpi remont ei olnud kunagi kavas, siis see tunne, et mida ja kuidas täpselt teha tahaks, tuli ikka alles kohapeal toimetades ja päev-päevalt. Nii vist päriskoduga ongi, see kasvab sinuga kokku ja sinust läbi. Ega ilmaasjata ei öelda, et kodu ei saa osta ega müüa, just nagu ei saa osta ega müüa maad. Maa ei ole küll ühegi inimese oma, kujutagu too endale ette mida tahes, tahma paberile määrides. Müüa ja osta saab kinnisvara, kodu luuakse.

Aga filosoofiast praktilisemaks minnes, siis kasuliku materjalina jäi mulle varakult silma Muinsuskaitseameti restaureerimise käsiraamat (väga pisikeste peatükkide kaupa saab ennast huvitavat teemat vaadata) ning Säästva Renoveerimise Infokeskus, liiga hilja sai avastatud kasulikud Antiigiveebi õppematerjalid.
Lisaks on internetis juba hunnik kodu- ja remondiblogisid nt Ühe Tartu maja lugu, Remont, mida meenutada, Ja veel üks asi, Kodu kollases majas, Kuberneritalu ja ka Kodublogi ning Instagramis Kuueskorter ja Numberneli ja Gina. Ja selline tore ajakiri nagu Pööning. Kindlasti unus hunnik materjale juba ära, ehk nad tulevad vastava teema juures jälle meelde.

Igatahes, planeering. Originaalplaneeringu säilitamine ei olnud eesmärk omaette, kuna tegemist on juba kahest korterist kokku ehitatud korteriga - seega pole enam väga originaali, mida säilitada. Aga ma neid moodsaid rehetubasid ka üldse ei poolda, kus esik, elutuba ja köök kõik üks suur saal on. Ma ei ole mingi peps, aga mantlid ja praadimine ei käi kokku, külalised ja õhupuhasti ei käi kokku ja mina ning privaatsuse puudumine ei käi kokku. Vahel tahaks hommikul köögis kohvi juua - üksinda; vahel tahaks äkki sõbraga privaatselt paar sõna juttu ajada, ilma et mehe/lapse kodust välja viskama peaks jne. Nii et eraldi köök oli kohe tingimus ja sealjuures alla 5m2 ei ole ruum vaid kapp, eksju. Seega esimene küsimus oli, et kuidas meie napiltüleviieruutmeetrisest köögist teha nii noh 7-8 ruutmetrine köök. Kuna ühes küljes oli koridor, ühes küljes oli vannituba (sh seintes torud) ja ühes küljes välissein, siis jäi laienemisvõimalus ainult viimasesse suunda - vana elutoa poole. Ja ka sinna ainult veidi, sest seal seinas oli ka ahi. Pärast mööbli peas ja paberil mitut pidi paigutamist otsustasime sinna ühte seina teha minimaalselt 60 cm sügava ja "nii pikalt kui saab" sopistuse, kuhu saaks panna suuremad asjad nagu näiteks külmkapi. Ja selle sopi võrra sai kõige suuremast toast järsku suuruselt teine tuba - ja seeläbi magamistuba. Elutoa viisime aga vanasse magamistuppa.

Selle muutusega kaasnes veel mitu küsimust: esiteks oli uus magamistuba tänava poole. Olles maantee ääres korduvalt elanud, siis tundus hirmutav. Oli aga hoopis hariv kogemus, sain teada, et meie tänaval sisuliselt ei sõida autosid. Üldse. Vähemalt mitte meie pool otsas. Seega lärmiga ei ole küll mingit probleemi ning aknast sisse ka ükski naaber ei vaata. Pigem võib elutoa pool hoovis ja trepil lärmi olla, kui lapsed seal korralike laste kombel arvutile vahelduseks õues mängivad.

Teine küsimus oli päike. Paljud olid imestunud, et jätsime hommikupäikese elutuppa ja õhtupäikese magamistuppa. Paraku on selles osas lausa vajadus niipidi: kui magada hommikupäiksega toas, siis mees tõusebki suvel kell neli. Ja noh, ma ei ole selle üldse üldse õnnelik. Ja tema ka eriti mitte. Ning mis elutuba puudutab, siis aeg-ajalt kutsume me sõpru just hommikul pannkooke sööma ja selle jaoks on see ju ideaalne. Õnneks on meil korter üldse hästi päiksepoolne igat pidi, nii et pimeduse probleemi vast ei tule.

Kööki laiendasime veel väikse trikiga - ei liigutanud tervet seina, vaid ehitasime sisuliselt 2,4 m kõrge "kasti" ja jätsime oma kõrgete lagede viimased sentimeetrid magamistuppa alles - selle sopistuse "katusel" saab hoida telki, magamiskotte ja muud taolist ülemõõdulist träni.

Lisaks köögi laiendamisele tegime veel ühe "jõnksu". Ühe väikse maast laeni kapi ehitasime koridorist "väljapoole" vannitoa arvelt. Vannituba oli lihtsalt täitsa suur ning koridoris ei olnud seda kappi liiga hästi kuskile panna. See annab ühtlasi sirge seina, kapiuks jääb "vana seina" koha peale.

Umbkaudu näeb see kõik välja nii: 

Tehniliselt lahendasime asja nii, et "suurte rikkumata tubade" (magamistoa ja elutoa) poolt tegime seina samamoodi nagu algne oli: laudis + lubikrohv. Väga mõnus ja lihtne töö, iga lauga näed edenemist. Tegime ka väga lihtsalt, saagides laua mõõtu alles pärast kinnitamist, lihtsalt üle "ääre" olev ots maha saagida, ei mingit mõõtmist ega sättimist. Lubikrohv on loetu ja nähtu põhjal krohvidest mu lemmik, see et siin originaalis ka lubikrohv oli, aitas selle otsuse ka väga kergelt ära teha. Teiselt poolt ehk vastavalt köögi ja vannitoa poolt viimistlesime seina puitkarkassile pandud fermacelli kipskiudplaadiga, täiendavaks heli isoleerimiseks siis veel soojustust ka vahele. Selline kombo materjalivalik sai tehtud mitmel põhjusel, esiteks oli köök juba enne meid üleni kipsplaadiga üle löödud ning seal polnud selles osas päästa enam väga midagi. Teiseks aitas see lahendus ka säästa nii mõnedki sentimeetrid. Nii puitmaja kui niiske ruum panid meid eelistama tavalisele kipsplaadile kipskiudplaati (hallitamine, murenemine jne) ning vajamineva materjali kogus oli väga väike. Eks kolmandaks oli siin ka uudishimu mängus, et mis ja kuidas see materjal siis on. Naerame, et meil on siin õppekorter, mida remontides valmistume ette tulevase maja jaoks. Fermacelli plaadid olid väga suured ja rasked, nende korterisse ja tuppa saamine oli ikka tükk jukerdamist, aga nendega töötamine oli samuti lihtne, tikksaega mõõtu ja kruvidega kinni.

Edasi räägin ma lähemalt seinte ja soojamüüri lammutamisest ning uue elektrisüsteemi vedamisest. Püstitatud seinte krohvimise tegime lubikrohviga, kus pahteldatud sai, tuli lubipahtel ka. Samas elektrisüsteemi vedamisel tekkinud vaod täitsime kipskrohviga (MP75), sest sellega sai ühe paksu kihina kõik reeglina ära siluda, väga harva läks kaks kihti.

Aa, ja siis sai veel pistikuid-lüliteid valida, ei saanud ju mitte tavalisi kandilisi panna! (ja Lätist sai neid jupp maad odavamini ja palju kiirema tarnega, nii et siinkohal ma ei olnud enda kodumaistele tarbimiseelistustele truu)

 

remont <22e: -mon'di, -m`on'ti> kordaseadmine, parandus. Maja läks remonti, oli remondis, tuli remondist, majas v majale tehti remont.  

Renoveerimine on ehitise või rajatise kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt - taastamine.

Restaureerimine ehk ennistamine on ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või väljanägemise taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi ja täiendades algseid kuid kahjustatud või muudetud osi - autentne taastamine.