Kui me korteri elektrisüsteemi inspekteerima hakkasime, siis selgus, et siin on paralleelselt ja läbisegi vähemalt KOLM eri ajastu süsteemi. Ja sealjuures tundus üks neist olevat sisuliselt ehitusaegne, nelja nupuga lülititega (küll süvistatav, mitte need portselanist) ja särisevate juhtmetega. Teine oli sügavast nõuka ajast, juhtmed mis paljudele vanaema kodust tuttavad võiksid olla. Ja kolmas oli "äkki nõuka aja lõpust", võimalik et selle viimase tapeedikihiga samaaegne. Nii et otsus oli selge: kisume selle kõik maha ja teeme täiesti uue elektriplaani ja veame täiesti uue elektrisüsteemi.
Vana nelja nupuga lüliti (ilmset ennesõjaaegne) |
Esialgne elektriplaan. |
Juhtmete vedamise protsess nägi välja selline:
Elektrijuhtmete kinni krohvimine (vasakul uus, paremal vana kinni pandud soon) |
- Toksi haamri tagumise otsaga vms krohvi sisse sügavam soon, mida mööda juhe seina sees minema hakkab (kõige tolmusem etapp)
- Mõõda vajaliku lõigu juhtme pikkus
- Lõika vastav juhtmejupp ja kaablikõri jupp ja jäta ühendusvaru ikka ka
- Meelita, suru, raputa ja tiri see õnnetu juhe kuidagi sinna kaablikõri sisse (kõige väsitavam etapp)
- Kinnita kaablikõris juhe seina tehtud raja sisse, meie kasutasime selleks lihtsalt naelu: toksid naela kaablikõri kõrvalt otsapidi puitu ja siis toksid ülejäänud naelaosa risti üle kaablikõri (kõige öörahuvaenulikum etapp)
- Krohvi kõri ilusti vao sisse, meie kasutasime selleks kipskrohvi (MP75), kuna siis saime täita ilusti nii paksult kui vaja ja ühe korraga
Kõige huvitavam osa oli aga planeerimine. Kui alguses oli mõte panna valgustid eraldi ja pistikud iga toa kaupa eraldi siis hästi kähku jõudsime selleni, et paneme lihtsalt iga toa eraldi. Ja no muidugi pliidi eraldi kaitsme alla, kavatseme veel vana elektripliidi alles jätta. Täpsem planeerimine oli väikse korteri ja kahe funktsionalistiga üpris sirgjooneline. Igasse tuppa laelamp, koridori kaks laelampi ehk lampide asukohtade mõttes jääb kõik suht nii nagu enne oli.
Magamistuppa 6 pistikupesa: 2 minu öökapi juurde, 2 mehe öökapi juurde ja 2 minu kirjutuslaua juurde. Mööblipaigutus peab seega pistikute paika saamiseks juba mingil määral olemas olema (sh nt kõrgus maast) mina paningi oma kirjutuslaua pikkusega arvestades natuke puusse kuna lauda veel polnud. Lisaks juhtus veel nii, et kuigi ma planeerisin kogu aeg pistikupesad lauast paremale, sest seal oli ruumipaigutuse mõttes parem kui vasakul ja mu läpaka juhe läks ka paremale, siis kui mu läpakas ootamatult otsad andis ja selle (sama firma!) uue vastu vahetasin, siis selgus, et enam tal ei lähegi juhe paremalt vaid vasakult! Nii et oleks ikka pidanud ühe pistikupesa laua kohale ka panema - aga mulle visuaalselt meeldis rohkem laua küljel kui kohal ja nii see läks.
Koridori 3 pistikupesa: ruuterile, kapi valgustusele ja vaba nt tolmuimeja või telefonilaadija jaoks. Siin tegime juba järgmise vea: mõni aeg hiljem saime valguskaabli ja sellega seoses tekkis ruuteril vajadus kahe pistikupesa järgi - seal tuleb nüüd vargapesa kasutada.
Elutuppa 8 pistikupesa: nelja eri kohta kaks kõrvuti (diivani juurde, laua juurde, tugitooli juurde, seinariiulisse). Neist nö püsikasutusse läheb ainult üks põrandalambi jaoks, sisuliselt on need kõik läpakate/telefonide jaoks. Riiuli omadesse võib mingi valgustus või kasvõi akvaarium kunagi tulla. Kui me neid vedasime, siis 8 tundus nii palju ja tahtsin hea laps olla ja mõtlesin, et ühel pool diivanit laua juures juba on kaks, paneme sinna põrandalambi poole diivanit ainult ühe. Ja siis sain aru, et kus ma siis läpakat laen kui teisel pool lampi oma lugemistoolis istun ja lamp ka seinas on. Kindlasti tekib NIMME kunagi olukord, kus aku täpselt saab kohe-kohe tühjaks ja mega kähku on mingi asi ära esitada vaja. Nii et panime natuke hiljem ikkagi sinna selle planeeritud teise ka ära.
Pistikupesade ja lüliti vedamine köögiseinas |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar