Mööbel: erimõõdus riidekapi ise tegemine

Nagu öeldud, teeme suure osa mööblist ise. Kui voodi, öökapid ja jalutsikirst said juba enne korteriostu tehtud, siis riidekapp ootas oma aega. Kui varem olime mööblit teinud männist, siis seekord otsustasime proovida kaske. Eelkõige oli see soov kööbimööbli osas, mis saab palju kulumist, aga võtsime ühtlasi kaske ka riidekapi jaoks. Mööblitegemiseks said valitud pika lamelliga kase liimpuitkilbid tavapärase 18 mm paksusega. Ja kappide tagaseina jaoks kasevineer, lõpuks läks äkki 6,5 mm paksune, vist oli mingi variant laost otsas parajasti.

Ehk siis ikka selline lihtne DIY mööblitegemise projekt. Nii profid me veel pole, et tislermaterjalist asju teha. Tööriistad, mida sedasi ise mööbli tegemiseks vaja läheb, on suht primitiivsed: tikksaag, mõõdulint ja pliiats. Vapramad võivad ka tavalise saega proovida, aga sinna läheb jõudu ja higi, kujutage ette kahemeetrise riidekapi seina pikikiudu saagimist... Akutrell või muu trell (+ kruvid) on ka sügavalt soovituslik, aga kui ikka väga tahta, saab ka haamri ja naeltega. Liivapaber. Kena oleks ka taldlihvija vms, millega seda liivapaberit mugavalt rakendada, aga siin saab küll ilma ka hakkama.  Aeg-ajalt võivad ära kuluda peitel hingede uuristamiseks, kruvikeeraja käepidemete kinnitamiseks ning tavaline saag asjade jaoks, mis on tikksae jaoks liiga paksud.

Selline reaalne tööriistapark ongi minu peas ainult tikksaag ja (aku)trell. Kui odavamat otsa otsida, võib need kaks kokku 100 euroga kätte saada. Hmm, andis ka mõtte: hea kingitus koolilõpetajale on akutrell. Miks mitte? Kõlab nagu iga oma elu alustaja reaalne vajadus, kasvõi IKEA kokkupanemiseks. Ja palju praktilisem kui teise inimese valitud lõhnaõli vms. Igatahes, kaldun teemast kõrvale. Tööriistu nagu trell ja tikksaag saab reeglina ka vajadusel kelleltki laenata. Tikksae terad ja trelli otsikud võivad pikema töö peale vahetust vajada, aga pole kallid. Üks korralik mõõdulint, eelistatult ehitusmõõdulint, üks peitel ja veidi liivapaberit ei ole just üüratu poenimekiri. Seega on võimalik sellist tööd teha suht madalate kuludega.

Toa plaan,
riidekapp üleval paremal

Ise mööbli tegemine algab muidugi ideest ja joonisest. Riidekapi tegemise põhiline kriteerium oli meil see, et ta oleks ebanormaalselt "õhuke" ehk väikse sügavusega Selle põhjus oli ruumiplaneeringus: kõige parem koht riidekapi paigutamiseks oli toa ukse kõrvale, aga seal oli vaid 36 cm ruumi! Nimelt ahju kõrvale ei oleks riidekappi laiuse mõttes kuidagi panna saanud ning oma töölauda ma ka ukse ette ega ka seljaga ukse poole panna ei tahtnud. Tegelikult ma ei näinud selles väikse sügavusega riidekapis mingit probleemi ega näe siiani. Enamusi asju riidekapis  lihtsalt ei hoia kahes hunnikus - esimene ja tagumine - vaid ühekaupa, mis ongi mugavam, siis pole ka soovi riiulite asemel sahtleid teha.

Isetehtud riidekapi joonis

Riidekapi planeerimist alustasin meie vajaduste väljaselgitamisest. See tähendas kõigi riiete inventuuri, nende riiulikaupa rühmitamist ja kokkuvolditud hunnikute mõõtmist 😂 Ma ei liialda paraku. Ma arvan, et see on mingi autismi erivorm. Aga igatahes, me ei ole kumbi need inimesed, kes selle väljendamiseks, et mingi asi on kena, selle ära peaks ostma ja seega on meie riiete hulk kodus suhtelisest konstantne - uus ostetakse siis, kui vana katki läheb. Seega kuigi üksikud esemed vahel vahetuvad, siis ilmselt minu T-särgi hunniku kõrgus või riputamist vajavate kleitide arv drastiliselt küll ei muutu. Mõõtmisi tegin ka selleks, et kuna eri asju on erimoodi mugavam voltida jne, siis lihtsalt huupi riiuli laiuse valides ja ühtlased kõrgused pannes võid olla lollis olukorras, kus üks kampsun nõuab eraldi riiulit sest ta ei mahu teiste peale vms. Tuli välja, et meil on asju suhteliselt vähe ja ruudulisel paberil "kastikeste" st riiulite kohti vahetades jõudsin kähku selleni, et mina saan ühe kitsama püstaku, mees saab ühe laiema püstaku ning mingi varia ruumi teen endale riputuspuu alla. Kuna kapp sai üle ootust väike, joonistasin kõige ülesse ka ühe suurema "vaba" riiuli rivi juurde, kuigi olin kummalegi juba ühe "vaba" riiuli lisanud. Kapp jäi umbes toaukse kõrgune. Lisaks vähendasime selle lükkega ka oma saagimist, ümardasime seina mõõdud suuremaks nii, et osad plaadid saaks vastavat pidi saagimata jätta. Ahjaa, ja riiete riputamise toru on meil tavalisest teistpidi, st tagant ette mitte vasakult paremale. Selline asi on teleskoop-toruga olemas nt Ikea Komplemet sarjas, aga lihtsalt teistpidise pulga tegemine ei ole ka ise raske, näiteks L-kujuline, mis kinnitub tagaseina ja eest lakke. Niipidise lahenduse kasutamise põhjus oli ikka seesama kapi väike sügavus, nimelt ei mahuks suuremad riidepuud tavapärast pidi kappi lihtsalt ära.

DIY riidekapp: raam

Riidekapi valmistamist alustasime põhja, "katuse", külgede ja kahe pika vaheseina välja lõikamisest. Uksed planeerisime küljetükkide peale (st küljed ja vaheseinad selle võrra kitsamad) ning põhja ja katuse vahele (uksed tulevad seega vaheseintega sama kõrged, mitte rohkem). See on selline üpris klassikaline lahendus, kuigi kui muretseda uste viltususe nähtavale jäämise pärast, siis võib parem planeerida uksed ka põhja ja katuse tükkide ette. Igatahes, siis lasime need plaadid kõik õigesse kohta põhja ja katuse külge kinni. Labaselt lihtsalt kruvi sisse lastes: ühest plaadist risti läbi ja teise pikuti sisse. Siis lisasime põhja alla põhja raami. See tõstab kapi maast kõrgemale, et kapiustest allpool oleks ka ruumi - on kapi jalgade eest. Selleks tegime 45x45 mm väiksest höövelprussist ristküliku kujulise aluse. Esimese ja tagumise prussi panime sisuliselt täispikkuses kapi vasakust servast paremani ja külgmised nende vahele. Jätsime igas suunas vaid väikse varu, et see alus/jalg oleks veidike plaadi äärest seespool. Sellega oli riidekapi raam koos.

DIY riidekapp: skelett

Teisena paigaldasime riiulid. Need kõik tuli mõõdus välja lõigata, lihvida (esiservad lihvisin veel veidi ümaramaks) ja mina otsustasin ka õlivahaga katta. Sedakorda poolmatiga, Osmo 3065. See ei ole riidekapi puhul ilmselt oluline, millega sa selle täpselt viimistled, aga selge on see, et riiuleid on lihtsam viimistleda enne paigaldamist. Seejärel, kuni õlivaha kuivas ja päev polnud veel õhtus, lihvisin juba raami koos olles üle ka siseseinad. Enne ei viitsinud, aga nüüd oli hea mugav ja aega nagunii oodata. Ja kandsin neile ka õlivaha peale. Järgmine hommik käisin õlivahatatud pinnad õrnalt terasvillaga üle, et saada täiesti siledaks. Ja siis paigaldasime riiulid ära, samamoodi lihtsalt kruvidega läbi külgede. Ei hakanud isegi välisseinas punnidega ega nurkadega toimetama. Oluline on sealjuures jälgida, et eri "püstakute" riiulid ei oleks liiga lähestikku, muidu on see kruvi laskmine üpris võimatu. Mina oma ülemisi riiuleid lisades selle peale ei mõelnud (joonisel ühe sirge joonena) ja siis me natuke mängisime ringi. All paremal nurgas oli siis üks püstine väike eraldaja ka lasta, selle tegime samamoodi - läbi põhja ja läbi pealpoolse plaadi kruvidega.

Liistunaelu soovitan valida hoolega

Siis naelutasime peenikeste liistunaeltega taha kinni vineeri (läks kõigile seintele lihtsalt peale, põhjaraami taha mitte). Soovitan liistunaelte osas võtta mitu varianti: ühed olid väga pehmed ja läksid lihtsalt kõveraks, teised olid jällegi purunemisohtlikud. Ja lõpetuseks ette uksed. Mõõtsime ja lõikasime uksed, tõime hinged. Valisime vaikselt sulguvad hinged, nende jaoks oli vaja uste sisse ümmargused süvendid uuristada. Selleks hankisime õige suurusega freesi, mis meie akutrelli ette sobis, lasime sellega ringjoone ette ja toksisime peitliga seest piisavalt sügavale tühjaks. Seejärel tuli saada uksed ilusasti ette, sellega oli natuke sehkendamist nagu ikka. No stiilis, et üks plaat on natuke ühtpidi paindes, teine plaat on natuke teistpidi viltu, põrand on natuke kolmandatpidi loodist väljas jne.

Seekord ma kandsin ustele viimistluse ka peale alles siis, kui need juba kapil ees olid. Valisin valge õlivaha, mida plaanin ka köögkappide juures kasutada (Osmo 3188) ja panin seda ainult ühe kihi, isegi läbipaistvat ei pannud peale. Riidekapp ju suurt kulumist ei saa ja mulle see läbikumav toon väga meeldis. Pärast kuivamist lisasime käepidemed, nende kruvidele lasime väikse puuriga augu ette, et jumala eest katki ei lööks midagi. Kapi küljed tahtsin teha tumeda pruuniga, aga pidin selle viimase vahatamisega ootama, kuni olin oma kirjutuslaua kätte saanud ja selle värv teada oli. Siis valisin tooni välja, silmalt arvasin, et vaja oli midagi pähklist/konjakist veidi tulmedamat, aga mitte päris antiiktamme. Võtsin seekord Osmo õlivaha 3073 terra, arvestusega, et kask on seal all ju hele. See toon jäi küll lauast toonikese tumedam, on teine üpris lähedal antiiktammele, aga väga kena toon. Kirjutuslauda ma selle pärast  tumedamaks ei tee, mõte oli pigem selles, et toonid kokku sobiksid. Korra ma tegelikult juba mõtlesin, et ei hakkagi kirjutuslauda üldse värskendama, et on vanana ka armas (kirjutuslaud on 1930ndatest, hetkel ainuke eestiaegne mööbliese magamistoas). Aga siis tõi lahke mees mulle õhtul kannu kummeliteed töötegemise kõrvale ja nüüd on mu laua peal kaks ringikest. Seega tuleb ikkagi ära õlivahatada, misiganes õli või peits siin peal on, ei ole järelikult paraku kuigi suure kasutuskindlusega 😐

Riidekapi viimane õlivaha kiht kuivamas
(Osmo 3073 terra, vastu valgust tundub tegelikust tumedam)