Remondiblogi: lubikrohv, lubipahtel ja tapeet magamistoas

Jätkame magamistoa remonti. Kui mul juba enne oli plaan seinad lubkrohviga krohvida, siis kui veel naabrimees mainis, et tal kunagi renoveerimismehed kinnitasid, et meie maja vana eestiaegne krohv on ka lubikrohv, siis oli asi kindel. Ma nimelt ei julgenud 100a vanale krohvile peale vaadates mitte öelda, mis ta täpsemalt on - krohv küll, aga pole valge ega punane, seega võta kinni 😀 Amatöör selline.

Lubkrohvi kohta leiab infot nii Muinsuskaitseametilt kui ka Antiigiveebist, aga minu põhjused olid väga lihtsad:

• lubikrohvil on kõrge PH - see ei meeldi keskkonnana ei hallitusseentele, bakteritele ega näljastele närilistele
• lubikrohv on hingav, vajadusel kogub niiskuse endasse ja vajadusel vabastab niiskust - puitmajas, eriti vanas puitmajas ülioluline
• vastupidav - UV-kiirgusele, külmale, veele - ega ilmaasjata vanu kivimaju reeglina just lubjaga üle ei tõmmatud
• väidetavalt olla ka antistaatiline, mis tolmu jms osas aitama peaks, aga selle väite teaduslikkust ma kinnitada ei julge

Ja foobikutele infoks, et lubikrohvi saab kasutada igal pool, see ei määra elamise stiili. Võib teha sellise viimistluse, et on nagu suvaline uusarendus, saab teha ka eriti looduslähedase hipikodu, kärab nii skandinaaviapärasesse kui lõunamaisesse. Lühidalt, mul mees nagu natuke alguses oli skeptiline, et miks me ei või lihtsalt TAVALIST krohvi osta. Tjah, kui meil oleks tulnud pähe ühtegi põhjust, miks tavaline krohv parem on, siis võib-olla olekski ostnud. Aga me jäime jänni juba sellega, et misasi üldse tavaline krohv on.

Aga ütlen ausalt, tegime kohe vea ka. Selle remondiga on läinud kuidagi tükati - mingeid asju ma uurin ette mega põhjalikult ja mingite asjadega ma kohe üldse ei tegele. Eks see on see koostegemisega kohanemine. Aga lühidalt, ma olin ju lugenud küll, et ikka mingi armatuursus nt õhuke pilliroomatt pannakse alla. Ja ma olin ju oma väikeste käekestega krohvimatte eemaldanud koos vana krohviga. Aga kui siis mees ükspäev meie magamistoaseina krohvima hakkas, siis ma vist tegin parajasti midagi muud teises toas ja kui ma ka korra ebalevalt selle kohta midagi piiksatasin, siis igatahes väga ei süvenenud. Ja seega oli mul natukese aja pärast pahur mees, kes oli krohvi lihtsalt otse laua peale pannud, vaikselt närvi läinud ja kurtis, et see asi ei nakku normaalselt ja tahab katki kuivada. Väikse kannatusega saime siiski asja tööle ka ilma roomatita, aga ma siiani natuke kardan, et see seinajupp hakkab pudenema millalgi. Ilmselt siiski enam ei hakka.

Kuivav lubikrohv,
alusmatt unus ära

Laudise kerkimine seinaks
katus tuleb ka sopikesele peale

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lubikrohvi kasutamise põhiasjad (minu ebaprofessionaalse arvamuse järgi):

• Las tõmbab. Krohvi võib tükkmaad varem valmis segada (ja sega korralikult!), aga vähemalt tund aega tasuks tal pärast kokkusegamist lasta seista ja tõmmata ja siis uuesti segada.
• Valmista pind ette. Mustus maha, sile karedaks ja kindlasti niisuta. Niisuta iga kihi vahel ka!
• Armeeri võrguga eri materjali üleminekud, välis- ja sisenurgad, rooplaadi liitekohad (nii tavaline armeerimisvõrk kui džuudvõrk on sobilikud, ilma saab ka, aga kui ilusat ja mittepragunevat tahad, siis võta need minutid kuni krohv tõmbab)
• Krohvi kihiti! Puidu peal krohvida minimaalselt kolmes kihis: aluskiht ca 1 cm paks (tavaliselt suurema teraga krohviga), pealmised täite- ja viimistluskiht ca 0,5cm paksud. Aga loe paki pealt neid soovitusi kui seal on. Kipskiudplaadi peal aitab ainult kahest viimasest kihist.  
• Kaitse ennast: sai öeldud, et kõrge ph. Prillid ja kindad oleks kena kasutada, puruga toimetades isegi mask.
• Kui kasutad all roomatti, siis kinnita see nii, et roog maaga paralleelselt, jämedam traat pealpool ja klambrite/naeltega seina iga 10-20cm tagant enamustest traatidest. 

Lühidalt, ära koonerda. Eelkõige ajaga, aga tasub ka meeles pidada, et ei vesi ega armeerimisvõrk ei maksa suurt midagi. Lubikrohv kuivab suht kiiresti, niisutamist ei tohi peljata ja silumise vs edasiliikumise ajastamise oskus tuleb, noh, ajaga. Muide, mõistlik on iga järgmine kiht lausa 3-4 päevase vahega panna ja krohvi iga päev niisutada - mõlemad korraliku karboniseerumise huvides. See tundub võib-olla esimese hooga hirmus, et ei saagi KOHE valmis ja kaelast ära. Aga tegelikult on ju ühel ehitusel alati nii palju asju teha, et vahepeal saab lihtsalt teise asjaga edasi minna ja lõppkiirust see ei muuda.

Meie kasutasime siin suvalisest ehituspoest saadud Sakreti lubikrohvi ning ei oska seda hetkel veel ei kiita ega laita. Magamistoa seinajupp, mis krohvimist tahtis, oli lihtsalt liiga väike ja liiga huupi tehtud. Aga eks ma varsti teises toas näen, mis ma arvan. 

Seevastu lubipahtlit oskan küll juba kiita (Ecoras Extra Fine). Ma isegi ei tea, miks me sealt tapeedi alt nii kangesti tervet tuba pahteldada tahtsime, aga pahteldasime. Ja isegi meheraas kohe lausa kiitis, et nii mõnus pahtel. Hea konsistentsiga, et mõnus kasutada ja tulemus oli kena. Tõsi, see kiitmine lõppes lihvimise ajal ära, sest kui põrandate lihvimine tegi lihtsalt mõõdukalt tüütut tolmu, siis see eriti peenike ja eriti aluseline pahtlitolm oli ikka täitsa jube. Maskid ette! Aga noh, ma pean sellises mahus lihvimist üldse tüütuks tööks. 

Lubipahti pealekandmine

Ahjaa, üks asi on jäänud mainimata. Üks töö, mida mina sel ajal veel lõpetasin, kui mees pahteldama hakkas, oli nurgakrohvimine. Nimelt, me vedasime elektrijuhtmed kaablikõridega seina ülevalt äärest ja paraku selgus, et seal üleval ääres ei saanudki neid kõrsid piisavalt seina sisse, jäid ka kogu krohvi eemaldamisel nö krohvinivoost kõrgemale. Küsisin mehelt, et mis teeme sellega: kas võtame tõesti kõik juhtmed üles ja uuristame puidu sisse sooned või on mõni lihtsam tee. No see tundus ikka liiga hull ettepanek, et las see krohv jääb siis lihtsalt ülevalt jõnksuga veidi kõrgem, arvas kaasa. Ja siis hakkasin ma ajusid ragistama, et oot, sedasi kuidagi poolikult kõrgemaks minemine, see oleks nähtav ehituspraak. Lõi tulukese põlema, et samas on eestiaegsetes majades ju ümarad seina-lae nurgad ehk peegelvõlvid täiesti tavalised. Ja pealegi olla need sisekliimale head. Nii et siis ma otsustasin teha ersatslahenduse ja tekitada meie korterisse peegelvõlvid, kuigi neid siin originaalis ei olnud - et juhtmed ära varjata. Ja see sai tehtud julmalt ja lihtsalt kätega kipskrohvi (MP75) paksu kihina mätsides. Lubikrohviga tehakse seda laeserva paigaldatud viltuse laua abil, meil aga polnud tol hetkel isegi laua ülejääke võtta (ning ma ei oleks neid osanud seal läbi vana krohvi kinnitada nagunii). Nii et selline sisult pseudo värk, mis minu arust tegelikult oli täiesti geniaalne lahendus meie juhtmeprobleemile ning ühtlasi tegi korteri  mõnusamaks. Piltidel on peegelvõlvi osa veidi näha halli ribana üleval ääres, aga efektist ei saa väga aru enne kui viimastelt pahteldatud kaadritelt.

Tapeedi paigaldamise algus

Aga pahtli järel asusime tapetseerima. Teised toad tulevad kõik valge/helehalli seinavärviga, aga magamistuppa tahtsin tapeeti, tundus kuidagi soojem ja hubasem. Magamistuba ja tapeet kuidagi käivad kokku. Kui mu esimene mõte oli saada vanaaegset rohelisega triibulist tapeeti, siis see osutus lihtsalt võimatuks. Lisaks sain ma aru, et kui mitte midagi pole loodis, siis need loodis tapeeditriibud võivad häirivad jääda. Ja pärast VÄGA pikki otsinguid ja mitme poe KÕIGI tapeedikataloogide läbi vaatamist läksime lihtsalt lähimasse ehituspoodi ja võtsime ühe "suht okei" heleda mustriga odava pabertapeedi ära. Ei tahtnud selle lubja peale mitte plastmassist tapeeti panna. 

Ja tõesti, ma võin siin rääkida, et lihvimised on tolmused või et ferma on raske tõsta, aga konkurentsitult AINUKE töö, mida ma niipea korrata ei tahaks, on tapeetimine. Oi jummel. Esiteks pabertapeet ju venib nagu loom. Teiseks ei oska me kumbki normaalselt nurki teha. Kolmandaks, kes see käskis mul mustriga tapeedi võtta, seda tuleb ju jätkata! Neljandaks, kas ma juba mainisin, et siin majas ei ole midagi loodis??? Mul on kohe väga hea meel, et meil rohkem tapeeti ei tule, sest esimest tuba on vähemalt põnev teha - edasi oleks aga lihtsalt tüütu. Me isegi reaalselt ostsime selle spetsiaalse plastikust lapatsi, millega tapeeti siluda - pean ütlema, et üks väga hea ost oli. Ametlik nimi on kolmnurkne tapeedilabidas või tapeedisilumislabidas. Need paanid, mis lapatsi abil seina said, jäid igatahes paremini.

Aga kui me olime kiirustades ja öötundidel selle tapeedi lõpuks viimseni seina saanud, siis ma tundsin ikka väga suurt pettumust. No siit läks nurk võssa ja sealt läks vaja pärast lappida ja üleüldse kohe näha et lapsed ise tapeetima lastud. Ja KÕIK kohad no tõesti KÕIK kohad on mullikesi täis. Liimipurk küll lohutas mind, et need tõmbavat tagasi... aga minul oli küll juba tunne, et me kisume selle tapeedi lihtsalt järgmine päev maha ja läheme ostame iseliimuva tapeedi. Kui ma siis aga hommikul äreva südamega teise tuppa piiluma läksin, siis selgus, et tõesti, mullid olid kadunud! Viimne kui üks! Üldmulje oli kohe väga palju parem, üksikud kortsukesed, vahekohad ja paikamised olid kohe üldmuljest kadunud. See tundus pea üleloomuliku sündmusena. 

Brodüürivalik ehituspoes. Kõige vasakpoolne meeldis ka, aga
seda oli ainult üks rull (ja kartsin, et värv jääb "lahja").

  
Viimase asjana kinnitasime tapeedi ülemist serva pidi brodüüri. Või on see porte? Või borde? No riba mustrit igatahes. See sai samuti lähimast ehituspoest valitud. Mõtlesin küll korra ka liistu peale, aga iseliimuv paber tundus lihtsama lahendusena ja pealegi mulle meeldis see muster. Ning puidust liistule poleks osanud tooni valida. Kuna brodüür oli mõõdukalt lai, siis sai erinevaid tapeedipaigalduse kõrguserinevusi kenasti peita. 

Magamistuba enne

Magamistuba pärast

 











Lühidalt, laudis + krohv seina kasutaks iga kell uuesti ja lubikrohvi valiks ka Aga tapeetima võtaks kellegi sularaha eest kui tube on rohkem kui üks pisike. 

Ja muide, kõik need tonnid krohvi seinas toimuvad lisaks niiskuse reguleeerijana ka temperatuuri hoidjana! Ehk siis vähendavad temperatuuri kõikumisi. Ma ei olnud sellele enne mõelnud, aga ka selles osas on krohvsein võrreldes kipsplaadiga ikka hoopis teine asi.