Mööbel: vanade toolide üle värvimine ja pettumus mineraalvärvis

Vahele siis üks mööbli teemaline postitus ka.

Üldiselt jälgime umbes süsteemi, et mööbli valimisel

1. kasutame enda või suguvõsa olemasolevat, 
2. ostame kasutatuna (eriti tore kui fännad vanamööblit), 
3. renoveerime (kui väga üle pea käib siis laseme renoveerida)
4. või teeme ise. 

See kuidagi ise vaikselt kujunes nii ja lõpptulemus on see, et meil on kodus täpselt üks mittepuidust ese - üks mööbliplaadist kummut, mis mulle väga meeldis ja juba varasemast olemas oli. Tegelikult ongi kõik asjad meie juurde ise tulnud, see on üks pika remondi võludest. Ligi aastase perioodi jooksul jõuab kammida läbi väga, VÄGA palju kasutatud mööbli poode, antikvariaate ja veebi kuulutuste kogusid (osta, kuldne börs, soov, facebook jne). Eestis on väga palju pisikesi poekesi, kes mingil määral mööblit müüvad, paljudel on õnneks olemas kodulehed ning kehtib põhimõte, et kes otsib see leiab. Või on see hoopis see Kareva luulerida, et "Kõik, mida vajad, tuleb su juurde ühel või teisel varjatud kujul" Igatahes, kuna ruumiplaanid said paberil ja https://planner5d.com/ abil juba ammu ammu paika pandud, siis oli ka suund päris hästi teada, et millist ja mis suuruse ja värviga mööblit umbes otsida võiks.

Sisustades väiksemapoolset korterit olen ma ka väga saanud kinnitust enda usule, et õiged mõõdud on väga olulised. Kui panna pisikesse tuppa suur mööbel, on see tuba jupp maad väiksem, kui siis, kui teadlikult vajalikest asjadest väiksemad versioonid hankida. Käimisteed lähevad kitsaks, kõik asjad ei mahu ära ja asi tundub ülemöbleeritud. Oleme siin teinud mitmeid ebakonventsionaalseid lahendusi, näiteks alumised köögikapid sügavusega 43 cm ja riidekapp sügavusega 36 cm. Ja no osade jaoks on võib-olla ka 160 cm lai kaheinimesevoodi kitsas valik? Aga neist rohkem edaspidi.

Muuhulgas oli mu mööbliplaanides sees see, et jätaks kööki kasutusele minu vanad toolid (Sõbralt Sõbrale poest ca 10 aastat tagasi ostetud). Tegemist on ilmselt rootsi toolidega, kuigi kindel pole. Need vajasid aga väikest värvikihi värskendust, visuaalne plaan oli üpris selge ja kuigi ma ei olnud veel vana värvikihi alla näinud, siis olin siiski üpris veendunud, et see on see üks koht, kus ma tahan tõesti kasutada värvi, mitte õlitatud puitu vms. Kui ma siis teise ostuga seoses šoppasin lehel, mis müüs muuhulgas ka mineraalvärve, siis ma lõin käega, et proovime siis selle asja ära ja võtsin proovimiseks.

See tahab vist natuke täpsustamist. Ma olen üldiselt seda meelt, et mööbli moodsat tooni värvikesega üle tõmbamine ja sinna roosipiltide või prantsuskeelsete kirjade peale kleepimine võiks ajaloolise väärtusega vanamööbli puhul kohati takistatud olla. Eks see on suuresti filosoofiline küsimus: mis, miks ja kellele on väärtus ja kes mille eest vastutab. Ja kindlasti on see asja põlema panekust ja uue ostmisest parem. Igatahes, ma ei kahtlegi, et seda saab ka ägedalt teha ning isetegemist ja loomingulisust võib täiega soodustada, lihtsalt sada aastat vana tammespooni beebiroosaks võõpamine ei ole tõesti see, eksju. Aga enda nende toolidega ma mõtlesin, et olgu nii, värvitud saavad nad nagunii (olid ka originaalis, toon muidugi erinev), katsetame siis ära, mida internetis nii agressiivselt kiidetakse.

Ja no ma ei tea... minu kogemuse põhjal on see mineraalvärvi jutt küll täielik hype. Esiteks on mineraalvärvi liitrihind praeguse seisuga 48 eurot. Nelikümmendkaheksa. Tavalise mööblivärvi saab kätte nii 10 eurot liiter. Ja kogemus seda hinda kuidagi ei õigustanud. Mingist erilisest isetasanduvusest rääkida ei saa, pigem vastupidi, teised kogemused on mul vähem pintslitriibused. Ammugi ei tasu siis loota ebatasasuste kaotamist, seega vana pind tuleks sileda tulemuse saamiseks siiski tavapäraselt kuumapuhuriga ja/või lihvimisega vanast värvist puhastada ja üle lihvida jne, ühe tooliga sai seda tehtud ka (tahtsin juba näha, mis seal all on!). Mingist suurepärasest katvusest aga ka rääkida ei saa, ma ei saanud väiksema purgiga isegi üht väikest tooli kaetud (ja sealjuures ka toolidel, mille puhul ma vana värvi ei eemaldanud ja värvisin mustaksvõõbatud tooli üle uue musta värviga...). Ei olnud see värvimine ka kuidagi kiirem ega mugavam kui muu värviga. Teisalt, seda tuleb siiski öelda, et pind jääb tõesti vägagi matt ning värvilõhna on üpris vähe. Aga kokkuvõttes tundub siiski, et nelja-viiekordset hinnavahet see kuidagi ei õigusta ja mineraalvärvi erilisus läheb pigem sinna agressivse turunduse maailma.

Toolid jäävad praegu värvivarude täiendamist ja teist kihti ootama, tõsine kiusatus oli teiseks kihiks midagi muud panna, aga ilmselt annan siiski sellele asjale taas võimaluse. Loodan, et pikas plaanis see lubatud hea vastupidavus ehk vähemalt toimib!

Kokkuvõttes: vali mööbel vastavalt toa suurusele ja värv vastavalt purgi infole, mitte sotsiaalmeediale 😏