Remondiblogi: ahju värvimine kolme eri värviga

Ahi, nagu see korteris enne meid oli:
roosa värviga kaetud ja natuke väsinud

Nagu mainitud, jätsime vana ahju korterisse alles. Kasutama me seda suuresti ei hakka, kuna uueks talveks paneme keskkütte sisse - meil on majal enda pelletikatel, millega meie nii sooja vee kui kütte osas liitume. Varem oli soe vesi elektriboileriga ja küte korteri ühes otsas selle ahjuga ning vannitoas ja teises otsas elektriradikatega. Töötavat ahju välja lammutada tundus mulle siiski, nagu liiga palju mõttetut tööd, kunagi võib ahju tagavaravariandina vaja minna nagunii. Liiatigi teeb puhtalt ahju olemasolu korteri natuke hubasemaks ning ma plaanin kööki ka pisikest puupliiti (kaminpliiti), mille jaoks tuleks nagunii vähemalt lõõr alles jätta. Tõsi, korra ikka käis peast läbi, et kööki saaks hea jupi ruumi juurde, kui ahi maha lammutada, aga samas ei oleks see kasutatavat ruumi ikkagi juurde andnud, kuna on otse ukse kõrval kitsas nurgas.

Ahi oli enne meid roosa värviga üle värvitud, selle all tundus ka teine varajasem värvikiht olevat. Veidi aega kaalusin ahjult värvi eemaldamist, aga see tundus olevat üpris keeruline töö + arvatavalt seal all olev oranž lihtpott oli ka üks üleliigne värvitoon toas visuaalselt juures. Ja noh, selle värvieemaldamise jutu peale vaadati mind ka üpris mõrvarlikult, olime just põrandalt värvieemaldamise lõpetanud. Nii et meie ei läinud värvi eemaldamise teed paraku.

Värvitud oli üpris lohakalt (ma kahtlustan ka selles värvikihis
samu inimesi kes köögiukse maha võtsid ja kipsi seina panid)

Aga julgustan kõiki, kel soov, ahjult värvi eemaldamist proovima. Pärast seda, kui endal ammu muud lollused tehtud, leidsin mitmeid häid soovitusi selle värvieemaldamise lihtsamaks tegemiseks. Esimene on aga anti-soovitus: ära eemalda ahjult värvi kuumapuhuriga ega speedheateriga. Kivi akumuleerib endasse sooja, soojaõhupuhuriga teed pea asjatult tööd ja tulemuseks on kinni "põlenud" värvikihid. Müüakse mitmeid värvieemaldajaid, millest mõnest võib isegi kasu olla, aga savipotikividel on komme "imendada" ja seega, kallist värvieemaldit kulub väga palju ning enne katsetamist ei julge ühegi kohta pakkuda, et tegelikult töötaks. Küll aga on olemas väga kodukootud maiguga lahendus, mis üllatavalt kombel ka veneaegseid õlivärvikihte kergesti eemaldama peaks. Selle kirjutab ka Hansumardi blogi. 
 Ahjult värvi eeemaldamiseks on kõige parem lubja-rohelise seebi segu. Nii 50-50 peaks täitsa okei olema. Kõige parema tulemuse saab võimalikult aktiivse valmis lubjapastaga (nt Saaremaa Lubi versioon) ja rohelise seebi geeli kujul leidmisel. Poes kipub ta olema pigem lahjendatuna. Tekib väga leeliseline lahus, mille eest tuleb ennast paksude kummikinnastega korralikult kaitsta, aga võtab tolmuvabalt ja naabritele gaasikambrit korraldamata värvi maha! Mis veel teha jääb, saab teha mehhaaniliselt mõne lihvija või relakaga.

Ahi pärast halli(???)
ahjuvärviga ületegemist

Mina aga otsustasin siiski ahju üle värvida. Mõtlesin, et kui seinad tulevad helehallid, võiks ahi tulla ilus "keskmine" hall. Järgmine kord ehituspoes käies leidsin spetsiaalsed ahjuvärvid riiulilt ja näidisnupukese hall toon oli väga ilus ja üldse mitte meeletult läikiv. Mõeldud - tehtud. Tõin kaks purgikest koju ja võõpasin ahju halli ahjuvärviga üle, kõigepealt magamistoa poolt. Ja no väga ei teadnudki, mida tulemusest arvata. Esimene mure, mis ikka tõesti silma jäi, oli see, et see toon oli rohkem roheline kui hall. Lootsin, et ehk kuivab halliks. Ei kuivanud. Jäi jumalast roheline. Ja üpris läikiv. Iseenesest üldse mitte kole, mulle mõnes mõttes see õrnalt rohekas toon täitsa meeldis. Ja mõtlesin, et äkki on asi ka selles, et kõrval on punakasbeeži mustriga tapeet (magamisoas), et äkki köögi pool tundub hallim, kus seda kõrval pole. Värvisin ahju köögi poolt ka ahjuvärviga üle. Jäi täpselt sama roheline. Ja siis ma natuke frustreerusin. Poe näidis oli olnud nii kena, valguse vahe kindlasti ka mõjutab, aga tõesti, nagu teine värv oleks. Ja kuigi see roheline iseenesest pole halb, siis ma paraku lihtsalt ei taha meie kööki seda värvi... Selle kõrval tundusid ka köögiseinad veel rohkem sinakad-lillakad kui enne.

Lasin asjadel natuke settida. Mõtlesin, et üldilmele aitavad ju veel kaasa uued tahmatopsid ning lisaks plaanisin siibri ja ahjuukse kuidagi korda teha. Siibri lasin sirgelt taldlihvijaga tahmast ja vanast värvist puhtaks (jah, keegi oli siibri ahju sees oleva osa ära värvinud), tahma lendas meeletult, aga tulemus oli väga ilus. Aga ahjuukse pealt tegi puhastamise-lihvimise katse tegi rohkem kahju kui kasu. Tulemus ähvardas jääda laiguline ja töö ei edenenud. Sattusin kuidagi googeldades kellegi blogisse, kes värvis ahjuukse ja siibri kuumakindla spreivärviga üle. Mõeldud - tehtud. Ostsin kohalikust supermarketist kuumakindla värvi. Öeldi, et kuumakindlatel tuleb täpseid numbreid ka vaadata, mitmed on liiga madalatele temperatuuridele, ilmselt autoosade juurde mõeldud. Mina sain kuni 800 kraadi jaoks ja koju jõudes lasin siibri mõlemalt poolt üle (natuke niuks, mulle meeldis värvivabana ka, aga nagunii läheb uuesti tahmaseks ja olgu uksega ühtemoodi). Ja siis läksin kööki, teipisin ukse ümbruse kinni ja spreitasin ust üle. Eee... soe soovitus. KUI sa peaks tahtma midagi spreivärvida, siis tee seda ENNE, kui sa oled seinad ja põranda ära viimistlenud... Ma küll katsin osa põrandast kinni, aga see must tolm oli kõikjal. Ja ma nii kartsin, et ma ei saagi seda maha. Õnneks õlivaha järjekordselt õigustas ennast! Ja see vahaga seinavärv suuresti ka. Küll aga selgus mure, et see värv jääbki pudisema. Nimelt tulnuks toda kuumakindalt spreivärvi lõplikuks kinnistamiseks kuumutada, oli äkki ca 200 kraadini. Noh, me kütsime ahju küll, aga ei uks ega siiber ju tegelikult 200 kraadi pinnatemperatuuri kätte ei saa. Ja siis mõnda aega ta ajas puru ja veidi ajab siiani. Ütleme nii, et uuesti ahjuga möllates leiaksin värvimise asemel ikkagi mingi muu viisi, mis ei jääks hõbedase ja musta kirju lihvimisest. Aga hetkel las ta olla.

Kuna see roheline värv ahjul mind ikkagi häiris, siis ma vahel googeldasin natuke ahju värvimisega seonduvat. Lõpuks leidsin, et kiidetakse mingit uut ahju ja soojamüüri värvi Tikkurila Muuri, mida saab värvikaardi järgi toonida lasta ja puha. Kuna mida aeg edasi, seda rohkem kurb ma selle rohelise pärast olin, siis tegin lõpuks ükspäev õiges linnaotsas olles impulssostu ja hankisin kaks purki seda Tikkkurila Muuri värvi. Kui varem oli mõeldud seinad helehallid ja ahi tumedam hall, siis kuna seinad olid algsest plaanist tulemadamad, otsustasin ahju teha algsest plaanist heledama. Lisaks olin ma kõigi nende värvi-ebaõnnestumiste poolt ära hirmutatud ja mõtlesin, et kui see hall ka peaks otsustama olla sinine, lilla või roheline, siis vähemalt heledama tooni puhul ehk on see lisandtoon vähem intensiivne. Mul on küll uue arvuti ekraan kalibreerimata, aga ma juba nägin ka sellel väljavalitud heledal G497 tikkurila toonil ohtlikku rohelist kuma kui silmi kissitasin 😬

Värvipurgid seisid tükk aega kapis ja ootasid, kuni ma tunnen ennast vähem süüdi, et pirtsutan ja uue värvikihi peale tõmban. Ja muud tegemist oli ka üpris palju ja mingi väike blokk oli juba ees selle ahju värvimisega. Aga kui ma siis lõpuks selle töö ühel öösel kell 1 ette võtsin ja katsetasin, kas see üldse jääb vana värvi peale...

Esimesed katsetus-värvitäpid Tikkurila Muuri värviga

KOLM HALLI: vasakul sinakas seina-hall, keskel rohekas
ahjuvärvi-hall ja paremal esimene argilik tõmme
Tikkurila Muuri tooniga G497 Höyry

... siis selgus, et see värv hakkab täitsa hästi sinna peale NING EI OLE ROHELINE. Ega sinine. Ega lilla. Ega viis tooni arvatust tumedam. Vaid ta reaalselt ongi mega-hele-hall nagu väidetud. Mul oli seljataga üpris raske ja halva tujuga päev, aga selle värvimise peale üksi kell 1 öösel köögis venis mu suu kõrvuni!

Värv oli mega mõnus ja töö edenes siledal küljel kiiresti. Esimene kiht jättis veel rohelist veidi läbikumama, lisaks on öösel lambivalgel värvimine nagunii halb mõte, raske on aru saada, mida sa näed. Igatahes panin igaks-juhuks teise kihi ka, ei oodanud midagi, vaid jätkasin kohe siis kui esimene ring peal. See muidugi võttis aega. Ahjusuu poolse külje värvimine on tehnika osas üpris tüütu tegevus - siibri ja tuhatopsid saab välja võtta ilusti, aga ahjuust ju eest ära ei võta. Ja sellel on veel hinged. Ja hingedest seinani on täpselt 5mm liiga vähe maad, et pisike rull sinna ära mahuks. Nii et ära kulusid nii suur rull, väike rull kui ka pintsel. Ja kõik servad (seina-ahju piir) tuli ka käsitsi pintsliga soperdada, kuna meie maalriteip tõmbas viimasel kasutusel värvi koos pahtliga maha paarist kohast, kui seda eemaldada. Ja siis oli vaja värvida näiteks ahjuukse alumist piiri selili põrandal ja kõik muud rõõmud.

Aga ma olin nii õnnelik! Sest mul oli nüüd värv, mis oli mõnus paks ja kohev, kattis hästi, ei olnud roheline ja ei haisenud nagu keemiatehas. Tõesti, ma kiitsin seda avastust oma peas ikka taevani. Kõige tipuks jäi vähemalt minu rulliga tehes ("see rohelise triibuga Anza rull") värvipind ka kergelt krobeline. Meenutas suisa krohvitud ahju, eriti selle ligivalge tooniga. Ja kuivas täiesti matiks ja triibuvabaks! Ma tahaks kohe fänniklubi teha, mul siiamaani tuju tõuseb sellest rääkides. Kätelt (ja seinalt ja põrandalt) niiske lapiga ilusti maha pestav veel ka jupp aega pärast pealeajamist, igati algajasõbralik. Igatahes väga soojalt soovitan kõigile, see on tõesti hea variant ahju värvimiseks. Ja ükski firma isegi ei maksa mulle selle promo eest 😂